Valgustuse mõju psühholoogilisele seisundisle
Valgustus | 6. aug. 2020
Käitumine
Seniajani ei ole päris täpselt veel aru saadud, kuidas toimib suhe värvide ja kesknärvisüsteemi aktiivsuse vahel. Stark uuris valguse värvi mõju inimestele ja leidis, et pikemad lainepikkusalad, nagu näiteks punane, suurendavad reaktsiooni sagedust ja intensiivsust, s.t ärritavad võrreldes rohelise või sinise valgusega, mis viis järeldustes selleni, et punane keskkond kätkeb endas suuremat riskitegurit kui sinine keskkond. Seda kasutavad tavaliselt ära hasartmängukohad, sest siis paneb inimene raha rohkem mängu, kui mõistus muidu lubaks.
Sanders (1974) tegi huvitava avastuse üliõpilaste käitumises eri valgustustihedusega ruumides. Selgus, et valgemas klassis käitusid nad alati lärmakamalt. Võimalik psühholoogiline seletus on, et madalam valgustustihedus assotsieerub alateadvuses vaiksema käitumisega nagu kirikus, teatris, muuseumis või kinos.
Page ja Moss (1976) uurisid valgustustiheduse mõju agressiivsusele ja jõudsid järeldusele, et pimedamas pääseb ohvri šokiseisund tugevamalt mõjule. Selle põhjusena on välja pakutud kolm võimalust:
- pimedus suurendab anonüümsustunnet,
- inimestel tekib pimeduses keelatud käitumise sündroom (baarid, peod, magamistoad jms),
- pimedus isoleerib ründaja tema ohvrist.
Valgusel on mõju käitumisele tähelepanu püüdmisel, suuna võtmisel ja kulgemisel. Suurepärane näide valgustuse eri tasemete mõjust on pärit teatrist, kus vaataja tähelepanu suunatakse pimedal laval sinna, kuhu prožektori valgus parajasti näitab. Tayior ja Sucov uurisid 1974. aastal inimeste käitumist ruumi sisenemisel. Kui ruumi sisenedes oli kogu ruum valgustatud ühtlaselt, läks peale sisenemist umbes 2/3 inimestest paremale poole.
Kui ruumi parem pool oli 100 korda tugevamini valgustatud kui vasak pool, pöördusid kõik sisenejad paremale poole. Kui aga ruumi vasak pool oli 100 korda rohkem valgustatud kui parem pool, pöördus ikkagi umbes 25 % sisenejatest paremale poole.
Selle tähelepaneku kasutamine kaubanduses võiks kaupluse omanikule lisatulu anda.
Muljed
Kuidas me end ühes või teises ruumis tunneme, sõltuvad suurel määral muuhulgas ka sellest, kuidas ruum valgustatud on.
Aspinall ja Dewar uurisid 1980. aastal kohtumaja valgustuse mõju süüdimõistmisel ja leidsid, et eri valgustusolud mõjutavad otseselt kohtunike otsuseid.
Mitmete teadlaste uuringud ja ka praktika on näidanud, et valgustustiheduse kasvamisel ruumis muutub mõttetöö selgemaks, kuid väheneb mugavustunne. Et mõlemad oleksid enamvähem tasakaalus, on välja töötatud eri töökohtade valgustusstandardid. Kui valgustustihedus ruumis ületab mitmekordselt soovitatud normi, võib valgustus muutuda töötajate jaoks painajalikuks.
Produktiivsus
Ammustest aegadest on tähele pandud, et inimesed, kes istuvad akna all, teevad oma töös vähem vigu kui need, kes istuvad kaugemal ruumis. Aknaalustel töökohtadel istuvad inimesed on ka tasakaalukamad. Sageli muudab aknast tulev valgus akna lähedal olijail töötegemise ebamugavaks liigse ereduse (räiguse) tõttu. Sel juhul tuleb kas panna akendele ette reguleeritavad katted või lahendada olukord töökoha sobiva nihutamisega.
Tehases toodavad paremini valgustatud tsehhis töötavad töölised rohkem kui halvemates oludes töötavad töölised. Samas ei saa valgustustihedust lõpmatuseni tõsta, sest kui mugavustunne kaob, hakkavad tekkima põhjuseta puudumised, langeb moraalitunne ja tekib töötajate rahulolematus, mis ei korva suurenenud tootlikkust, vaid teatud mõttes viib tööefektiivsuse hoopis alla.
Leamann ja Bordass (2000) leidsid, et alates ajast mil hakati kasutama suuri avatud kontoreid, kus seinast seinani on 15 m, on inimeste tööproduktiivsus langenud, sest päev läbi sisselülitatud valgustus ei kompenseeri päevavalguse puudumist.