Halogeenlambi omadused

Auto Valgustid, Valgustite tüübid | 20. mai 2020

Halogeenlampi välispinna töötemperatuur on 300…600 °C. Töötavat lampi ei tohi puudutada sõrmedega ega panna süttivate esemete lähedale. Et tolm ja mustus ei põleks kuumale pinnale, tuleb kasutada esiklaasiga lampi või õiget valgustit.

Ka külma lampi ei soovitata toodud põhjusel sõimega katsuda: rasvane näpujälg võib klaasi sisse põleda. Enne kasutamist võiks lambi välispinda piiritusega puhastada.

Nii nagu tavaliste hõõglampide puhul, muutub ka halogeenhõõglampides valguseks ainult tagasihoidlik 10% energiast, ülejäänud hajub soojusena.

Võimsad halogeenlambid tekitavad juhtmetes suuri voole. Tulemuseks on juhtmete kuumenemine või isegi ülekuumenemine, kui nad on valesti valitud.

Liiga võimas lamp võib põhjustada ka valgusti ohtlikku ülekuumenemist. Korraliku halogeenvalgustiga on alati kaasas täpsed paigaldus- ja kasutusjuhised. Nende täitmine tagab täieliku ohutuse. Seetõttu ei tohi hõõglampi suvaliselt halogeenlambiga asendada.

230-voldisele võrgupingele valmistatakse nii E 27 kui ka E 17 sokliga halogeenlampe. Mudelid täiustuvad ja nende arv kasvab pidevalt. Väikepingeliste lampide eeliseks on väikesed mõõtmed ja suunatud valgus. Eri lambitüüpidel on erisugused soklid, see välistab valgustis vale lambi kasutamise.

Halogeenlampide hulgas leidub sõrmeotsasuurusi 5…150 W mudeleid ja alumiiniumreflektoriga 10… 100 W lampe. On olemas ka erilised klaasreflektoriga 20…75 W lambid, mis võivad olla esiklaasiga suletud. Väikepingelistele (12 V) lampidele on vajalik pingemuundur.

Õige muunduri valik on erakordselt tähtis, sest halogeenlambi tööiga sõltub tööpingest. Kui kasutada pingemuunduriks tavalist raudsüdamikuga trafot ja toita sellega mitmelambilist valgustusseadet, ilmneb, et ühe lambi läbipõlemisel tõuseb pinge ülejäänud lampidel, ülepinge aga lühendab lambi tööiga. Läbipõlenud lamp tuleks nüüd kiiresti vahetada. Elektronmuundurid säilitavad lambile antava pinge igas olukorras.

Defektne või halva kvaliteediga lamp võib ka plahvatada. Lambi klaaskolb peab vastu pidama kolvi sees vaütsevale ülerõhule. Juhtivad lambivalmistajad on teinud palju halogeenlampide turvalisuse tõstmiseks. Mõned näited:

• väikepingelisi tikksokliga madalrõhulampe võib kasutada lahtiselt, ilma kaitseklaasita;
• sest nende siserõhk on tavalisest madalam ja plahvatusoht seetõttu väiksem, näiteks GE: Hard Class Cpaules; Philips: Capsuleline; Osram: HALOSTAR, STARLITE;
• erilise esiklaasiga varustatud lampidel kaitseb esiklaas neid tolmu ja niiskuse eest;
• külmkiirguslampidel on peegeldi kaetud spetsiaalse dikroidkilega, mis laseb läbi infrapunakiirgust. Sellega kandub 66% eralduvast soojusest läbi peegeldi lambi taha ning koos valgusega suunatakse objektile vaid 1/3 soojusest (joon. 5.2.3). Tänu sellisele ehitu­sele on lambi valgus külm ning võimaldab objekte korralikult valgustada ilma neid liigselt kuumutamata. Lamp on täiesti ohutu, kui seda kasutatakse vastavas valgustis, mis hajutab lambist tahapoole suunduva soojuse. Lambi pakendil on sõnad „Halogène dichroique”, „Cool beam” või „Kaltlichtspiegel”;
• autolampe valmistatakse kvartsklaasist, millele tolm sisse ei põle;
• uudne legeeritud kvartsklaasist kolb neelab kõrgenergilise ja kahjuliku UV-B ja UV-C kiirguse, kahjutu UV-A nõrgeneb kaks korda. Halogeenlambi valguses on ultraviolettkiirgust vähem kui looduslikus päevavalguses, seepärast on selline kiirgushulk tervisele kahjutu. Kah­justused võivad tekkida tekstiilidel, piltidel jms, kui neid kaua valgustatakse halogeenlambi- ga, sest selle tulemusena värvid pleegivad. Standardi IEC 598 redaktsiooni kohaselt peavad halogeenvalgustid olema varustatud UV-kiirgust neelava kaitseklaasiga. Pakendil on väljend UV STOP;
•  Halogeenlampi tohib reguleerida tuhmimaks, kuid see võib põhjustada lambi tumenemist. Tumenemine kaob, kui hoida lampi paar minutit täisvõimsusel.

Halogeenlampi saab kasutada niisketes ruumides, kuid ainult vastava valgustiga. Tingimat on teda vaja kaitsta veepiiskade eest.

Halogeenlambi tööiga on sõltuvalt tüübist ja võimsusest 2000.. .4000 tundi. Sisselülitamiste arv ei lühenda tööiga. Valgusvilj akus on 30…40 lm/W.

Kaheniidilistel autolampidel H4 ei tohi korraga põleda mõlemad niidid. Seda on oluline teada ja kontrollida Rootsist toodud autode puhul, kus on aastakümneid olnud kohustuslik sõita ööpäev läbi lähituledega. Unustamise vältimiseks on neile paigaldatud elektriskeem, mis süütab lähituled kohe, kui generaator hakkab akut laadima (generaatoripinge ületab akupm- ge). Sageli on see ahel varustatud oma kaitsmega ning viidud lähi-kaugtulede lülitist mooda. Öösel kaugtulega sõites põleb siis ka lähituli ja see talitlusviis on kahekordselt kahjulik, lamp ja latern kuumenevad üle ning normaalne halogeenitsükkel on rikutud.

Halogeenlampide valmistajaid iseloomustab järgmine mudelivalik.

Halogeenlambid võrgutoitule annavad valgust 15% rohkem kui sama võimsusega hõõglamp; on saada nii edison-kui ka bajonettsokliga, klaar- ja sisemattkolviga.

Halogeenküünallambid. Dekoratiivasendus traditsioonilistele küünal- ja torulampidele, annavad 25% rohkem valgust kui sama võimsusega hõõglambid.

Halogeen-suundlambid. Võrreldes hõõglampidega on valgustugevus kuni 25% suurem. Valmistatakse alumiiniumist kõrgpeegeldiga koos klaari sulgeklaasiga ning dikroidpeegliga. See peegel võimaldab suunata 2/3 soojuskiirgusest taha ning sobib seetõttu soojustundlike objektide valgustamiseks.